Tootjate kodulehtedel v\u00f5ib m\u00e4rgata erinevaid sertifikaate. M\u00f5ned viitavad professionaalsusele ja kvaliteedile, teised keskkonnas\u00f5bralikkusele. Otsustasime laialtlevinud standarditega tutvust teha.<\/p>\n
Standard on dokument, mis reguleerib n\u00e4iteks protsessi v\u00f5i teenuse olemust, materjalikasutust, j\u00e4\u00e4kidega \u00fcmberk\u00e4imist jms. Esmalt koostavad eksperdid dokumendi, mis seej\u00e4rel \u00f5iguskandja poolt kinnitatakse. Kinnitajateks on rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Siinmail on selleks Eesti Standardikeskus.<\/p>\n
Kokkulepitud punktid s\u00e4testavad \u00fchise arusaama mingite n\u00f5udmiste osas. N\u00e4iteks:<\/p>\n
Kui firma on rahvusliku standardiorganisatsiooni poolt sertifitseeritud, n\u00e4itab see nende v\u00f5imekust kindlatest punktidest kinni pidada. Igal standardil on oma reeglid, seega on need ka eraldi nummerdatud.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt vaatamegi, mida levinuimad standardid endast tegelikult kujutavad.<\/p>\n
Tootmisfirmade kodulehtedel n\u00e4eme sagedasti sama nummerdusega sertifikaate. M\u00f5ned neist on vajalikud, et toota detaile mingis valdkonnas, n\u00e4iteks ehituskonstruktsioonide v\u00f5i survemahutite tarbeks. Teised on lihtsalt firmasiseste protsesside kvaliteedi n\u00e4itamiseks.<\/p>\n
ISO 9001 kaunistab nii m\u00f5negi endast lugupidava firma seina. See m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra kvaliteedijuhtimise baasn\u00f5udmised. Kuid tihtipeale arvatakse ekslikult, et see kehtib tootekvaliteedile. Tegelikult see nii ei ole. ISO 9001 sertifikaat v\u00e4ljastatakse ettev\u00f5tetele, kes vastavad protsessip\u00f5histele n\u00f5utele. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib seda v\u00f5tta ka kui eeldust kvaliteetsetele toodetele.<\/p>\n
Kvaliteedijuhtimise alustalade loojaks peetakse W. Edwards Demingit. Tema 14 punkti<\/a> olid aluseks produktiivse ja kvaliteetse keskkonna loomiseks. T\u00e4nane ISO 9001 standard on kasutusele v\u00f5tnud mitmedki neist punktidest, et arendada t\u00f6\u00f6keskkonda. Nende hulka kuuluvad:<\/p>\n M\u00f5nede tootjate kvaliteet on vastavuses standardiga ISO 9013. See kirjeldab tootja l\u00f5ikekvaliteeti termol\u00f5igete puhul. Standard m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra termol\u00f5igete geomeetria ning tolerantsid. Kehtib plasmal\u00f5ikuse, laserl\u00f5ikuse<\/a> ja gaasil\u00f5ikuse kohta.<\/p>\n Standardis on v\u00e4lja toodud n\u00f5udmised plaadipaksustele 3…300 mm gaasil\u00f5ikuse, 0,5…150 mm plasmal\u00f5ikuse ja 0,5…32 mm laserl\u00f5ikuse puhul. Kvaliteedin\u00f5ue kehtib vaid juhul, kui see on tellija poolt v\u00e4lja toodud. Teiste l\u00f5ikemeetodite korral tuleb kokkulepe eraldi saavutada.<\/p>\n ISO 10204 on materjalivastavuse standard. Kehtib nii metallidele kui ka mittemetallidele. Sertifitseeritud metallitootjatel on olemas dokumentatsioon, mis t\u00f5estab materjali j\u00e4rgmisi omadusi:<\/p>\n Sertifitseeritud tootjate korral kehtib mitmesugustele metalltoodetele – torud, plaadid, lehed, valutooted jm. Kui tooted on eriti vastutusrikkad v\u00f5i kasutatavad ekstreemsetes oludes, v\u00f5ib sertifitseeritud materjalide kasutamine n\u00f5udeks olla.<\/p>\n Siinkohal pole tegemist ISO standardiga. EN 1090 on \u00fchtlustatud standard, mis kehtib alaliselt paigaldatud teras- ja alumiiniumkonstruktsioonidele Euroopa Majanduspiirkonnas. K\u00f5ik siinsed konstruktsioonid peavad antud standardiga vastavuses olema. Vastavuse n\u00f5udmine kehtib, kui konstruktsioon:<\/p>\n Allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab tootmise samuti standardij\u00e4rgselt teostama, aga sertifikatsiooni ei n\u00f5uta. Seega lasub vastutus peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjal.<\/p>\n Keskkonnajuhtimiss\u00fcsteemide standard. Keskendub ettev\u00f5tte \u00f6koloogilisele jalaj\u00e4ljele. Eesm\u00e4rgiks on ressursside efektiivne kasutamine, v\u00e4hendades samal ajal \u00fclej\u00e4\u00e4gi mahtu. ISO 14001 sertifikaati v\u00e4ljastatakse vaid firmadele, mis oma tootmises k\u00f5iki keskkonda m\u00f5jutavaid faktoreid arvestavad. Nende seas on \u00f5hu saastamine, j\u00e4\u00e4gi k\u00e4sitlemine, maa reostamine, kliimamuutuse ennetamine, t\u00f5hus tootmine, materjalikasutus jms.<\/p>\n ISO 14001 standardit peetakse tihtipeale toredaks iluasjaks ilma tegeliku kasuta ettev\u00f5ttele. Tegelikkuses on positiivseid k\u00fclgi mitmeid:<\/p>\n Tootmismeetodid ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluss\u00fcsteemid on pidevalt arenemas. Seet\u00f5ttu peaks ettev\u00f5tte \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg ka ajas v\u00e4henema. Lisaks 14 punktile on Deming v\u00e4lja tulnud ka PDCA (plan-do-check-act) s\u00fcsteemiga. See on iteratiivne meetod, mis aitab tagada ettev\u00f5tte pidevat arengut ning sobitub h\u00e4sti ka keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkusega. Meetodi punktid on:<\/p>\n Ts\u00fckkel kordub pidevalt. Sellega tagatakse areng, mis on vajalik j\u00e4tkusuutlikuks tootmiseks. Oodata v\u00f5ib ka rangemaid seadusi looduse s\u00e4\u00e4stmise osas. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik juba t\u00e4na sammhaaval liikuda rohelise m\u00f5tlemise suunas.<\/p>\n Igal standardil on oma number. Igal numbril v\u00f5ib olla aga mitu erinevat eesliidet.<\/p>\n Eesliidete puhul t\u00e4hendab EN-ISO regionaalset standardit. Siinsel juhul on tegemist Euroopa Liiduga.<\/p>\n EVS-EN ISO on riiklik standard. EVS t\u00e4histab Eesti standardit.<\/p>\n K\u00f5ik liikmesriigid v\u00f5ivad v\u00e4ljastada enda versioone ISO standarditest. Eesliites peituv “ISO” viitab rahvusvahelisele standardile baseerumisele.<\/p>\n Riigid ja regioonid koostavad ka enda standardeid. Rahvusvahelise standardi kehtestamise puhul n\u00e4eb reeglistik ette aga selle \u00fclimuslikkust riikliku ees.<\/p>\n Sertifikaadid pole lihtsalt m\u00e4rgid, millega uhkustada. Need n\u00e4itavad ettev\u00f5tte hoolivust ja p\u00f5hjalikkust t\u00f6\u00f6 suhtes. Kui juhtkond veab firmat heaperemehelikult, siis tulevad teised kaasa.<\/p>\n Meie partneriteks on tootjad, kellele head tavad on olulised. See annab meile kindluse nende v\u00f5imekuse ning kvaliteedi t\u00e4htsustamise osas, mis v\u00f5iks olla indikaatoriks ka kvaliteetsetele toodetele.<\/p>\n\n
ISO 9013<\/a><\/h3>\n
ISO 10204<\/a><\/h3>\n
\n
EN 1090<\/a><\/h3>\n
\n
ISO 14001<\/a><\/h3>\n
\n
\n
Mida t\u00e4hendab standardi eesliide?<\/h2>\n
Miks peaks standardid meid \u00fcldse huvitama?<\/h2>\n