{"id":2258,"date":"2019-02-18T18:34:49","date_gmt":"2019-02-18T16:34:49","guid":{"rendered":"https:\/\/fractory.co\/?p=2258"},"modified":"2019-11-19T11:44:11","modified_gmt":"2019-11-19T08:44:11","slug":"lehtmetalli-painutamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fractory.com\/et\/lehtmetalli-painutamine\/","title":{"rendered":"Lehtmetalli painutamine"},"content":{"rendered":"

Lehtmetalli painutamine on \u00fcks levinumaid metalli vormimisprotsesse. Seda kasutatakse metallile nurga ning raadiuse andmiseks. Selle jaoks peab lehele m\u00f5juma voolepiiri \u00fcletav j\u00f5ud, et saavutada j\u00e4\u00e4v tulemus plastse deformatsiooni l\u00e4bi.<\/p>\n

Antud artiklis r\u00e4\u00e4gime k\u00f5ige levinumatest painutusmeetoditest, elastest j\u00e4relm\u00f5just, k faktorist ning painutusvaru arvutamisest.<\/p>\n

Painutusmeetodid<\/h2>\n

Metalli vormimiseks painutuse l\u00e4bi on \u00fcsna palju erinevaid meetodeid. Iga\u00fchel on oma eelised. K\u00fcsimus seisneb \u00fcldjuhul selles, kas valida suurem t\u00e4psus v\u00f5i lihtsus. Samas v\u00f5ib kasutuse j\u00e4rgi j\u00e4reldada, et viimast omadust peetakse olulisemaks. Lihtsamad meetodid on paindlikumad ning ei vaja pidevat t\u00f6\u00f6riistade vahetamist.<\/p>\n

V-painutamine<\/h3>\n

V-painutamine on k\u00f5ige levinum viis metalli painutamiseks. See jaguneb omakorda kolme alamgruppi – \u00f5hkpainutus, p\u00f5hjasurumisega painutus ning vermimine. 90% painutust\u00f6\u00f6dest tehakse esimese kahe meetodi abil.<\/p>\n

Allolev tabel aitab m\u00e4\u00e4rata minimaalse \u00e4\u00e4rikupikkuse\u00a0b<\/em> (mm) ning siseraadiuse\u00a0ir<\/em> (mm) vastavalt materjalipaksusele\u00a0t<\/em> (mm). Samuti on n\u00e4ha, millise avaga\u00a0V<\/em> (mm) matriitsi on sellise tulemuse saavutamiseks vaja. Viimaks on v\u00e4lja toodud meetri materjali painutamiseks vajaminev tonnaa\u017e.<\/p>\n

Kiire \u00fclevaade n\u00e4itab, et paksemad materjalid ning v\u00e4iksemad siseraadiused n\u00f5uavad suuremat j\u00f5udu painutamiseks. Punasega toodud v\u00e4\u00e4rtused on soovituslikud kombinatsioonid painutuspinkide tootjatelt.<\/p>\n

\"Bending
Painutusj\u00f5udude tabel<\/figcaption><\/figure>\n

N\u00e4itena v\u00f5tame 2 mm paksuse lehtmetalli, mida painutada. Lihtsustamiseks kasutame ka 2 mm siseraadiust. Tabelist v\u00f5ime n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha, et sellisel juhul on minimaalne flantsipikkus 8,5 mm, mida tuleb projekteerimisel arvesse v\u00f5tta. Vajaminev matriitsi ava on 12 mm ning tonnaa\u017e meetri kohta 22. V\u00f5ime arvestada, et v\u00e4ikseim tavap\u00e4rane pink pakub 100 tonni. Meil on painutusjoone pikkuseks 3 m, nii et vajalik tonnaa\u017e on 3*22=66 tonni. Seet\u00f5ttu v\u00f5ime j\u00e4reldada, et pea iga painutuspingiga t\u00f6\u00f6koda saab selle \u00fclesandega hakkama.<\/p>\n

Siiski tuleb veel \u00fcht asja meeles pidada. Antud tabel kehtib kontruktsiooniterastele<\/a>, mille t\u00f5mbetugevus j\u00e4\u00e4b 400 MPa kanti. Alumiiniumi painutamisel v\u00f5ib tonnaa\u017ei 2-ga jagada, sest seda on kergem painutada. Vastupidine juhtub aga roostevaba terasega<\/a> – n\u00f5utav j\u00f5ud on 1,7 korda suurem kui tabelis toodud.<\/p>\n

P\u00f5hjasurumisega painutus<\/h4>\n

P\u00f5hjasurumisega painutuse nimi \u00fctleb protsessi olemuse juba \u00e4ra – tempel surub lehtmetalli matriitsi pinnale, nii et selle nurk m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra ka detaili l\u00f5pliku nurga. Selle meetodi puhul s\u00f5ltub detaili siseraadius otseselt templi raadiusest.<\/p>\n

Kui detaili sisemine pind surutakse kokku, siis muutub painutamiseks vajalik j\u00f5udki suuremaks. P\u00f5hjasurumisega painutus teeb selle v\u00f5imalikuks, sest l\u00f5plik nurk on ette m\u00e4\u00e4ratud. V\u00f5imalus suuremat j\u00f5udu kasutada v\u00e4hendab ka tagasipainde efekti ning tagab k\u00f5rge t\u00e4psuse.<\/p>\n

\"Bottoming<\/p>\n

Painutamisel on oluline arvutada ka matriitsi ava laiust. Seda saab teha vastavalt allolevale tabelile.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
\u00a0<\/td>\nAva laius V (mm)<\/td>\n<\/tr>\n
Meetod\/Paksus (mm)<\/td>\n0.5…2.6<\/td>\n2.7…8<\/td>\n8.1…10<\/td>\n\u00dcle 10<\/td>\n<\/tr>\n
P\u00f5hjasurumisega painutus<\/td>\n6t<\/td>\n8t<\/td>\n10t<\/td>\n12t<\/td>\n<\/tr>\n
\u00d5hkpainutus<\/td>\n12…15t<\/td>\n<\/tr>\n
Verminmine<\/td>\n5t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table><\/div>\n

Katsetuste p\u00f5hjal on siseraadiuse ning ava suhteks saadud 1\/6 ehk arvutusk\u00e4ik selle leidmiseks on j\u00e4rgmine – ir=V\/6.<\/p>\n

\u00d5hkpainutus<\/h4>\n

\u00d5hkpainutuse nimi tuleb sellest, et siin ei puutu materjal t\u00e4ielikult t\u00f6\u00f6riistu ka l\u00f5ppfaasis. Sisuliselt istub metall-leht matriitsil 2 punkti peal, kui tempel \u00fclalt surub. Tavap\u00e4raselt tehakse seda ikkagi V-soonega matriitsil, kuigi otseselt pole vahet, mis kujuga see on.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\u00d5hkpainutus on v\u00e4ga paindlik t\u00f6\u00f6tlusviis. Kui sul on 90-kraadise nurgaga matriits, siis saad toota lehti nurgaga vahemikus 90 kuni 180 kraadi. Kuigi see on vermimisest ja p\u00f5hjasurumisega painutusest v\u00e4hem t\u00e4pne, siis selle lihtsus on korvavaks faktoriks. Kui materjal surve alt vabastamise j\u00e4rel tagasi paindudes vale nurga saavutab, siis on korrektuure t\u00e4nu \u00fclit\u00e4psetele masinatele \u00fcpris lihtne teha.<\/p>\n

Muidugi on t\u00e4psus v\u00e4iksem kui teiste painutusviisidega, aga samas on suureks eeliseks, et samade t\u00f6\u00f6riistadega saab \u00e4ra teha suure hulga erinevaid paindeid.<\/p>\n

Vermimine<\/h4>\n

Vermimine oli varem oluliselt levinum t\u00f6\u00f6tlusviis, sest oli pea ainsaks v\u00f5imaluseks, et saavutada t\u00e4pseid tulemusi. T\u00e4nap\u00e4evased masinad on aga niiv\u00f5rd kuulekad ja h\u00e4sti juhitavad, et sellised meetodid ei leia enam laialdast kasutust.<\/p>\n

\"Sheet<\/p>\n

Vermimine (ingl. k\u00a0coining)<\/em> on eriti akuraatne t\u00f6\u00f6tlusviis, mida kasutatakse ka metallraha tootmiseks (ingl. k\u00a0coin).\u00a0<\/em>Sarnaselt t\u00e4pseid tulemusi annab see ka painutamises. N\u00e4iteks 45-kraadise painde saavutamiseks ongi vaja just sellise nurgaga templit ja matriitsi, sest elastset j\u00e4relm\u00f5ju pole karta.<\/p>\n

Miks? Sest tempel tungib oma terava ninaga lehe sisse. Kui lisada valemisse ka suured kasutatavad j\u00f5ud (5-8x suuremad kui p\u00f5hjasurumisega painutusel), siis saabki t\u00e4pse tulemuse.<\/p>\n

U-painutus<\/h3>\n\n
\n\t
\n\t\t
\n\t\t\t
<\/div>\n\t\t\t