{"id":667,"date":"2019-01-15T18:00:43","date_gmt":"2019-01-15T16:00:43","guid":{"rendered":"http:\/\/fractory.co\/whats-the-difference-between-grade-304-and-316-stainless-steel\/"},"modified":"2019-11-19T11:39:56","modified_gmt":"2019-11-19T08:39:56","slug":"erinevus-klassi-304-ja-316-roostevaba-terase-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/fractory.com\/et\/erinevus-klassi-304-ja-316-roostevaba-terase-vahel\/","title":{"rendered":"Mis on erinevus klassi 304 ja 316 roostevaba terase vahel?"},"content":{"rendered":"<p>Roostevabasid teraseid kasutatakse, kui korrosioonikindlus on eriti oluline. Kuigi nimetus \u00fctleb, et need on roostevabad, siis pole see tegelikult p\u00e4ris t\u00f5si. Esimesed v\u00e4simusilmingud tekivad lihtsalt hiljem ning metalli eluiga on pikem.<\/p>\n<h2>Kasutusalad<\/h2>\n<p>Roostevabad terased on tuntud oma vastupanu poolest korrosioonile. Selle omaduse kombineerimine tugevuse ja v\u00e4hese hooldamise vajadusega teeb neist sobiva lahenduse paljudele probleemidele.<\/p>\n<p>Neid kasutatakse k\u00f5ikjal &#8211; alates konstruktsioonidest ja hoonetest kuni meditsiini- ning toidutarveteni v\u00e4lja. Korrosioon s\u00f6\u00f6b metalli ning seel\u00e4bi kannatab konstruktsiooni kandev\u00f5ime. Tihtipeale v\u00f5ib rooste v\u00e4ltimine seet\u00f5ttu oluliselt konstruktsiooni eluiga pikendada.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1635\" aria-describedby=\"caption-attachment-1635\" style=\"width: 680px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-1635\" src=\"https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras-300x200.jpg\" alt=\"Roostevaba teras\" width=\"680\" height=\"453\" srcset=\"https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras-300x200.jpg 300w, https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras-768x512.jpg 768w, https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras-1024x682.jpg 1024w, https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras-1180x787.jpg 1180w, https:\/\/fractory.com\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/roostevaba-teras.jpg 2000w\" sizes=\"(max-width: 680px) 100vw, 680px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-1635\" class=\"wp-caption-text\">Roostevabast terasest meditsiinitarvikud<\/figcaption><\/figure>\n<p>Roostevabad terased on eriti sobivad puhtust n\u00f5udvates keskkondades. Sealhulgas ka eelmainitud meditsiini- ja toiduvaldkonnas. Esiteks ei reageeri nad hapetega, milleks on n\u00e4iteks apelsinimahl. Teiseks on sellisest materjalist valmistatud kirurgilisi vahendeid ja t\u00f6\u00f6pindu hea puhastada, kasutades sobivaid kemikaale.<\/p>\n<p>Viimasena toome v\u00e4lja esteetilise poole. Roostevabad terased ei vaja v\u00e4rvikihti, et neid kaitsta. Seega on ilus metalne v\u00e4limus v\u00f5imalik ilma kiire roostet\u00e4pikeste tekketa.<\/p>\n<h2>Kaitsekiht<\/h2>\n<p><a href=\"https:\/\/fractory.com\/et\/terase-s235-s275-s355-s420-vahe-ja-nende-omadused\/\" rel=\"noopener noreferrer\">Kontruktsiooniteraste<\/a> puhul lisatakse kaitsekiht n\u00e4iteks pulberv\u00e4rviga. Vastasel juhul teeb loodus oma t\u00f6\u00f6 ning raud korrodeerub, moodustades raudoksiid \u00fchendeid. Tekkinud rooste hakkab kooruma ning paljastab j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da metalli, mis omakorda reageerib. N\u00f5nda j\u00e4tkates ei l\u00e4he kaua aega, kui alles j\u00e4\u00e4b metallihunnik, mis k\u00f5lbab vaid pr\u00fcgilasse.<\/p>\n<p>Roostevaba terase puhul moodustab kaitsekiht end aga ise. Keemilised reaktsioonid leiavad j\u00e4tkuvalt aset, aga ei h\u00f5lma rauda. Oks\u00fcdeerub hoopis kroom, mis iga roostevaba terase sulamisse kuulub (v\u00e4hemalt 11%).<\/p>\n<p>Oks\u00fcdeerunud kroom moodustabki kaitsva kihi, mille paksuseks vaid m\u00f5ni molekul. Kuigi pealtn\u00e4ha t\u00fchine, on see v\u00e4gagi vastupidav ning ei reageeri edasi p\u00e4rast \u00fchendite tekkimist. Kui kiht kahjustada saab, parandab see end ise. Selle protsessi kiirus s\u00f5ltub kroomisisaldusest.<\/p>\n<h2>Mehaanilised omadused<\/h2>\n<p>Roostevabad terased jagunevad 5 r\u00fchma: austeniitsed, ferriitsed, martensiitsed, duplex (segu ferriitsest ja austensiitsest) ning sadestusk\u00f5vendatud terased (martensiitsed, semi-austeniitsed ja austeniitsed). AISI 304 ja AISI 316 on t\u00e4nu lisatud niklike <a href=\"http:\/\/opiobjektid.tptlive.ee\/Materjaliopetus\/sulami_olekudiagramm.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">austeniitse struktuuriga<\/a> nagu 90% kasutatavatest roostevabadest terastest. Mida see aga kasutaja jaoks sisuliselt t\u00e4hendab?<\/p>\n<p>J\u00e4tame struktuuride v\u00f5rdluse lihtsuse m\u00f5ttes vahele ning keskendume, mida struktuur ise endaga kaasa toob. Austeniitsete roostevabade teraste omadused on:<\/p>\n<ul>\n<li>Korrosioonikindlus normaalsetes ja kergelt agressiivsetes oludes<\/li>\n<li>V\u00e4ga head omadused madalatel temperatuuridel<\/li>\n<li>Head omadused k\u00f5rgetel temperatuuridel<\/li>\n<li>Lihtne kalestatavus<\/li>\n<li>Hea sitkus ja t\u00f6\u00f6deldavus<\/li>\n<li>V\u00e4ga hea keevitatavus<\/li>\n<li>Sobivus puhtust n\u00f5udvatele keskkondadele<\/li>\n<li>Mittemagnetiline<\/li>\n<\/ul>\n<div style=\"overflow-x: auto;\"><table style=\"width: 894px;\" border=\"1\" cellspacing=\"4\">\n<tbody>\n<tr>\n<th style=\"width: 85.6px;\">\u00a0<\/th>\n<th style=\"width: 252px;\">T\u00f5mbetugevus,\u00a0<b>R<\/b><b>m<\/b>, MPa<\/th>\n<th style=\"width: 304.8px;\">0,2% Voolepiir,\u00a0<b>R<\/b><b>p0,<\/b>\u00a0MPa<\/th>\n<th style=\"width: 213.6px;\">Brinelli k\u00f5vadus,\u00a0<b>HB\u00a0<\/b><i>max<\/i><\/th>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 85.6px;\">\n<h3>AISI 304<\/h3>\n<\/td>\n<td style=\"width: 252px;\">540 \u2013 750<\/td>\n<td style=\"width: 304.8px;\">230<\/td>\n<td style=\"width: 213.6px;\">130 \u2013 180<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"width: 85.6px;\">\n<h3>AISI 316<\/h3>\n<\/td>\n<td style=\"width: 252px;\">530 \u2013 680<\/td>\n<td style=\"width: 304.8px;\">240<\/td>\n<td style=\"width: 213.6px;\">120 \u2013 180<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table><\/div>\n<p>Kui AISI 304 ja AISI 316 voolepiir v\u00f5ib olla konstruktsiooniteraste omadega v\u00f5rreldav, siis t\u00f5mbetugevus on neil k\u00f5rgem. Siiski ei ole kumbki eriti sobilik abrasiivses keskkonnas kasutamiseks. Sellisel juhul peaks p\u00f6\u00f6rduma eriteraste poole.<\/p>\n<h2>Terase mark<\/h2>\n<p>American Iron and Steel Institute moodustab akron\u00fc\u00fcmi AISI. Seega j\u00e4rgivad AISI 304 ja AISI 316 m\u00f5lemad USA standardit. Euroopa normi kohaselt on nende margid vastavalt 1.4301 ja 1.4401. On \u00fcsna selge, et USA variant on keelep\u00e4rasem ja mugavam ning seet\u00f5ttu ka levinum.<\/p>\n<p>Mida t\u00e4hendavad aga numbrid nimes? L\u00fchidalt \u00f6eldes n\u00e4itavad need terase struktuuri. Margid 3xx t\u00e4histavad austeniitse struktuuriga teraseid.<\/p>\n<p>M\u00f5nedel markidel v\u00f5ib leida ka j\u00e4relliite\u00a0<em>L<\/em>. Kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks AISI 304 ja AISI 304L, siis n\u00e4eme, et neil on peaaegu identne keemiline koostis. Siiski on \u00fcks v\u00e4ike vahe &#8211; <em>L<\/em> t\u00e4hisega terasel on maksimaalne s\u00fcsinikusisaldus kuni 0,03%, samas on tavalise puhul see kuni 0,08%.<\/p>\n<p>Selle tagaj\u00e4rg peegeldub v\u00e4ikeses t\u00f5mbetugevuse vahes, mis on AISI 304 kasuks. Miks \u00fcldse siis AISI 304L sellisel juhul kasutada? Seda kasutades ei kipu keevisliited nii kergesti korrodeeruma. Kaob vajadus l\u00f5\u00f5mutamise j\u00e4rele.<\/p>\n<h2>Keemiline koostis<\/h2>\n<div style=\"overflow-x: auto;\"><table style=\"border-collapse: collapse; width: 100%; height: 288px;\" border=\"1\">\n<tbody>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<th style=\"width: 33.333333333333336%; height: 48px;\" rowspan=\"2\">\n<p>&nbsp;<\/p>\n<\/th>\n<th style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\" colspan=\"2\">Massiprotsendid<\/th>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<th style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">\n<h3>AISI 304<\/h3>\n<\/th>\n<th style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">\n<h3>AISI 316<\/h3>\n<\/th>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">Kroom (Cr)<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">17,5 \u2013 19,5<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">16,5 \u2013\u00a0 18,5<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">Nikkel (Ni)<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">8 \u2013 10,5<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">10 \u2013 13<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\"><em>Mol\u00fcbdeen (Mo)<\/em><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\"><em>Minimaalne<\/em><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\"><em>2-3<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">Mangaan (Mn)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">2<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">2<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">R\u00e4ni (Si)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">1<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">1<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">L\u00e4mmastik (N)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,11<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,11<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">S\u00fcsinik (C)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,07<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,07<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">Fosfor (P)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,045<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,045<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">V\u00e4\u00e4vel (S)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,015<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">0,015<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 24px;\">\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px;\">Raud (Fe)\u00a0<i>max<\/i><\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">\u00dclej\u00e4\u00e4nu<\/td>\n<td style=\"width: 33.333333333333336%; height: 24px; text-align: center;\">\u00dclej\u00e4\u00e4nu<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table><\/div>\n<p>Eesmapilgul v\u00f5ivad AISI 304 ja AISI 316 koostised tunduda v\u00e4ga sarnased. Vaid m\u00f5ne protsendiga erinevad kroomi- ja niklisisalduse poolest. Vahe tuleneb aga mol\u00fcbdeenisisaldusest. Kui AISI 304 puhul on seda minimaalselt, siis AISI 316-s on seda juba m\u00f5ni protsent.<\/p>\n<p>See annabki AISI 316-le parema korrosioonikindluse. See tuleb eriti h\u00e4sti ilmsiks paikse korrosiooniga (pinnaalune, laiguline, r\u00f5ugeline jms korrosioon) v\u00f5ideldes.<\/p>\n<h2>Kumba valida?<\/h2>\n<p>Nagu arvata v\u00f5ib, siis \u00fchene vastus puudub. Vastasel juhul poleks erinevaid marke vajagi. Iga\u00fchel on oma eelised ning kasutusvaldkonnad, arvestades projektip\u00f5hiseid n\u00f5udmisi. V\u00f5ime aga \u00fcheskoos vaadata m\u00f5nda k\u00fcsimust koos vastusega, mis valimisel abistada v\u00f5iks.<\/p>\n<p>Milline on keskkond? Kui see on soolane v\u00f5i happeline, siis sobib paremini AISI 316. Selles osas eristuvad need kaks k\u00f5ige selgemalt. Nagu \u00f6eldud, siis tuleneb see mol\u00fcbdeenisisaldusest.<\/p>\n<p>Milline on t\u00f6\u00f6temperatuur? K\u00f5rged temperatuurid soodustavad korrosiooni, seega sobib j\u00e4llegi AISI 316 paremini.<\/p>\n<p>Milline on su eelarve? Kui keskkond ei n\u00f5ua AISI 316 kasutamist, siis on odavam valida AISI 304, sest esimene on teisest umbes 25% kallim.<\/p>\n<p>Loodetavasti saime selle artikliga sinu materjalivaliku protsessi natuke lihtsamaks muuta. Saame seda teha ka j\u00e4rgmisel sammul &#8211; <a href=\"https:\/\/fractory.com\/et\/laserloikus\/\" rel=\"noopener noreferrer\">detailide l\u00f5ikuse tellimisel<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Roostevabasid teraseid kasutatakse, kui korrosioonikindlus on eriti oluline. Kuigi nimetus \u00fctleb, et need on roostevabad, siis pole see tegelikult p\u00e4ris t\u00f5si. Esimesed v\u00e4simusilmingud tekivad lihtsalt hiljem ning metalli eluiga on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":384,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[],"tags":[],"yst_prominent_words":[1536,1551,1550,1543,1542,1541,1540,1539,1538,1537,54,1534,1529,1502,1500,1485,1484,241,203,55],"class_list":["post-667","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=667"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/667\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1648,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/667\/revisions\/1648"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/384"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=667"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=667"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=667"},{"taxonomy":"yst_prominent_words","embeddable":true,"href":"https:\/\/fractory.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/yst_prominent_words?post=667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}