Artiklid

5 ISO standardit tööstuses

5 ISO standardit tööstuses

Tootjate kodulehtedel võib märgata erinevaid sertifikaate. Mõned viitavad professionaalsusele ja kvaliteedile, teised keskkonnasõbralikkusele. Otsustasime laialtlevinud standarditega tutvust teha.

Mis on standardid ja miks neid vaja on?

Standard on dokument, mis reguleerib näiteks protsessi või teenuse olemust, materjalikasutust, jääkidega ümberkäimist jms. Esmalt koostavad eksperdid dokumendi, mis seejärel õiguskandja poolt kinnitatakse. Kinnitajateks on rahvusvahelised standardiorganisatsioonid. Siinmail on selleks Eesti Standardikeskus.

Kokkulepitud punktid sätestavad ühise arusaama mingite nõudmiste osas. Näiteks:

  • Mänguasjad ei tohi sisaldada ohtlikke aineid
  • Trepi iga aste on sama sammuga
  • Hoolduplatvormi reelingud on puusakõrgused

Kui firma on rahvusliku standardiorganisatsiooni poolt sertifitseeritud, näitab see nende võimekust kindlatest punktidest kinni pidada. Igal standardil on oma reeglid, seega on need ka eraldi nummerdatud.

Järgnevalt vaatamegi, mida levinuimad standardid endast tegelikult kujutavad.

Levinud standardid tootmises

Tootmisfirmade kodulehtedel näeme sagedasti sama nummerdusega sertifikaate. Mõned neist on vajalikud, et toota detaile mingis valdkonnas, näiteks ehituskonstruktsioonide või survemahutite tarbeks. Teised on lihtsalt firmasiseste protsesside kvaliteedi näitamiseks.

ISO 9001

ISO 9001 kaunistab nii mõnegi endast lugupidava firma seina. See määrab ära kvaliteedijuhtimise baasnõudmised. Kuid tihtipeale arvatakse ekslikult, et see kehtib tootekvaliteedile. Tegelikult see nii ei ole. ISO 9001 sertifikaat väljastatakse ettevõtetele, kes vastavad protsessipõhistele nõutele. Seetõttu võib seda võtta ka kui eeldust kvaliteetsetele toodetele.

Kvaliteedijuhtimise alustalade loojaks peetakse W. Edwards Demingit. Tema 14 punkti olid aluseks produktiivse ja kvaliteetse keskkonna loomiseks. Tänane ISO 9001 standard on kasutusele võtnud mitmedki neist punktidest, et arendada töökeskkonda. Nende hulka kuuluvad:

  • Kliendikesksus. Kõik tehtu peab parendama kliendile pakutavat teenust.
  • Juhtimine. Kõikide astmete juhid on firma eesmärkidest teadlikud ning töötavad ühiselt nende saavutamise nimel. Ühtne arusaam võimaldab paika panna sobivad strateegiad.
  • Inimeste kaasamine. Tunnustus ja volitamine on eesmärkide suunas liikumisel edasiviivaks jõuks. Igaüks peab end olulisena tundma.
  • Protsessikesksus. Kõik protsessid on omavahel seoses. Lõppkvaliteet sõltub igast sammust. Areng saab toimuda vaid läbi suhtluse erinevate etappide vahel.
  • Areng. Isegi hetkeseisu hoidmine nõuab arengut. See avab ka uusi võimalusi ning aitab reageerida nii välistele kui sisemistele muutustele.
  • Tõenduspõhine otsustamine. Otsuseid tuleks teha lähtuvalt olemasolevast infost. Enne muutuste sisseviimist peaks kindlaks tegema põhjused ja tagajärjed.
  • Suhtekorraldus. Ettevõtted peaksid lähtuma klientide ja tootjate tagasisidest. Hea läbisaamine on eduka firma aluseks.

ISO 9013

Mõnede tootjate kvaliteet on vastavuses standardiga ISO 9013. See kirjeldab tootja lõikekvaliteeti termolõigete puhul. Standard määrab ära termolõigete geomeetria ning tolerantsid. Kehtib plasmalõikuse, laserlõikuse ja gaasilõikuse kohta.

Standardis on välja toodud nõudmised plaadipaksustele 3…300 mm gaasilõikuse, 0,5…150 mm plasmalõikuse ja 0,5…32 mm laserlõikuse puhul. Kvaliteedinõue kehtib vaid juhul, kui see on tellija poolt välja toodud. Teiste lõikemeetodite korral tuleb kokkulepe eraldi saavutada.

ISO 10204

ISO 10204 on materjalivastavuse standard. Kehtib nii metallidele kui ka mittemetallidele. Sertifitseeritud metallitootjatel on olemas dokumentatsioon, mis tõestab materjali järgmisi omadusi:

  • Tootja nimi
  • Sulatusnumber
  • Seerianumber
  • Materjali mõõdud
  • Terase mark
  • Kõvadus
  • Mehaaniliste testide tulemused jm

Sertifitseeritud tootjate korral kehtib mitmesugustele metalltoodetele – torud, plaadid, lehed, valutooted jm. Kui tooted on eriti vastutusrikkad või kasutatavad ekstreemsetes oludes, võib sertifitseeritud materjalide kasutamine nõudeks olla.

EN 1090

Siinkohal pole tegemist ISO standardiga. EN 1090 on ühtlustatud standard, mis kehtib alaliselt paigaldatud teras- ja alumiiniumkonstruktsioonidele Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik siinsed konstruktsioonid peavad antud standardiga vastavuses olema. Vastavuse nõudmine kehtib, kui konstruktsioon:

  • on terasest või alumiiniumist
  • kannab koormust
  • pole teisaldatav

Alltöövõtja peab tootmise samuti standardijärgselt teostama, aga sertifikatsiooni ei nõuta. Seega lasub vastutus peatöövõtjal.

ISO 14001

Keskkonnajuhtimissüsteemide standard. Keskendub ettevõtte ökoloogilisele jalajäljele. Eesmärgiks on ressursside efektiivne kasutamine, vähendades samal ajal ülejäägi mahtu. ISO 14001 sertifikaati väljastatakse vaid firmadele, mis oma tootmises kõiki keskkonda mõjutavaid faktoreid arvestavad. Nende seas on õhu saastamine, jäägi käsitlemine, maa reostamine, kliimamuutuse ennetamine, tõhus tootmine, materjalikasutus jms.

ISO 14001 standardit peetakse tihtipeale toredaks iluasjaks ilma tegeliku kasuta ettevõttele. Tegelikkuses on positiivseid külgi mitmeid:

  • Tõhusama tootmise, väiksema tootmisjäägi ning madalama kindlustuse arvelt säästmine
  • Keskkonna kahjustamisest tulenevate trahvide vältimine
  • Ettevõtte maine parandamine
  • Uute klientide leidmine läbi parema kuvandi

Tootmismeetodid ja jäätmekäitlussüsteemid on pidevalt arenemas. Seetõttu peaks ettevõtte ökoloogiline jalajälg ka ajas vähenema. Lisaks 14 punktile on Deming välja tulnud ka PDCA (plan-do-check-act) süsteemiga. See on iteratiivne meetod, mis aitab tagada ettevõtte pidevat arengut ning sobitub hästi ka keskkonnasäästlikkusega. Meetodi punktid on:

  • Planeeri. Hinda uut või olemasolevat protsessi. Mõtle, mis võiks olla tulemus ning mis on selle tagamiseks vastavad sisendid.
  • Tegutse. Tegutse vastavalt plaanile. Vii idee ellu pilootprojektina.
  • Kontrolli. Võrdle reaalseid tulemusi oodatuga. Kogu andmeid ning kasuta neid järelduste tegemiseks. Selgita välja, mis töötab ning mis mitte.
  • Vii ellu. See oleneb eelmisest sammust. Kui kontrollimise käigus ilmneb uue lahenduse sobivus, tuleb see tööprotsessi implementeerida.

Tsükkel kordub pidevalt. Sellega tagatakse areng, mis on vajalik jätkusuutlikuks tootmiseks. Oodata võib ka rangemaid seadusi looduse säästmise osas. Seetõttu on mõistlik juba täna sammhaaval liikuda rohelise mõtlemise suunas.

Mida tähendab standardi eesliide?

Igal standardil on oma number. Igal numbril võib olla aga mitu erinevat eesliidet.

Eesliidete puhul tähendab EN-ISO regionaalset standardit. Siinsel juhul on tegemist Euroopa Liiduga.

EVS-EN ISO on riiklik standard. EVS tähistab Eesti standardit.

Kõik liikmesriigid võivad väljastada enda versioone ISO standarditest. Eesliites peituv “ISO” viitab rahvusvahelisele standardile baseerumisele.

Riigid ja regioonid koostavad ka enda standardeid. Rahvusvahelise standardi kehtestamise puhul näeb reeglistik ette aga selle ülimuslikkust riikliku ees.

Miks peaks standardid meid üldse huvitama?

Sertifikaadid pole lihtsalt märgid, millega uhkustada. Need näitavad ettevõtte hoolivust ja põhjalikkust töö suhtes. Kui juhtkond veab firmat heaperemehelikult, siis tulevad teised kaasa.

Meie partneriteks on tootjad, kellele head tavad on olulised. See annab meile kindluse nende võimekuse ning kvaliteedi tähtsustamise osas, mis võiks olla indikaatoriks ka kvaliteetsetele toodetele.

Miks otsida selliseid tootjaid ise? Saada oma metallitööd meile.

Automaatne veebilahendus laserlõikuse korraldamiseks üle Euroopa Liidu. Hind sekunditega. Kiire tellimuse vormistamine. Kohene ligipääs. Krediitkaarti pole vaja.
Alusta tootmist