Forstman Baltic – Pahkla masinad, mis teevad metsa Saksamaast Lõuna-Ameerikani

Kahe viimase aasta jooksul nii vasakult kui ka paremalt maksahaake saanud Eesti tööstus on üsna väike, aga sellevõrra tublim. Ukraina sõjast tõukuv toormaterjalikitsikus tuli peale enne, kui koroonakriis läbi jõudis saada – kohanemisvõime on võtmemärksõna olukorraga toime tulemiseks, kuna endast mittesõltuvaid tegureid on lihtsalt niivõrd palju.

Kuidas elab ettevõte, mille tegevusvaldkonnale on paar viimast aastat olnud kõigest hoolimata soosivad ja tootmismahtude kasv olnud kahekohaline? Üks näide on haagiste tootmine – tööstusharu, mille mahud Eestis on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Üks selline firma on Kohilas metsatõstukeid, halumasinaid ja haagiseid tootev Renee Sillasoo juhitud ettevõte Forstman Baltic.

Kel Reneega on olnud õnne kohtuda või asju ajada, teab, et tema energia ja positiivsus on nakkavad. Ta räägib, et metallitöö on talle alati meeldinud. “Alustasin 13aastaselt – katsetasin treipinke ja keevitamist. Pisik on sellest ajast jäänud ja välja seda ei saa. Võin küll vahepeal kontoritoolis istuda, aga lähen esimesel võimalusel uuesti poistele appi,” tõdes ta. “Olen see, kes selle asja välja mõtles. Olen nii joonestaja, monteerija kui ka müügimees. See on kutsumuse asi. Meie väikesed tõstukid olen ise välja mõelnud ja halumasinaid aja jooksul paremaks lihvinud.”

Renee räägib, et tegutsemise algusaegadel ta äriideel esialgu õiget potentsiaali ei näinudki, kuna asi hakkas idanema enda vajadusest. Kuidas nüüd, seitse aastat hiljem läheb? “Tänaseks on nii, et me otseselt reklaami ei teegi. Oleme selle aasta lõpuni välja müüdud,” on Renee rahul.

Forstmani peamine turg on Euroopa, täpsemini Põhjamaad ja Saksamaa. Samuti on ettevõte müünud oma tooteid Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse – tellimusi on tulnud nii Tšiilist, Peruust, Uruguayst kui ka Tansaaniast.

Tootmise lihtsustamine vabastas ressursse

Tööstus on üks maailma suuremaid ja vanemaid majandusharusid, aga seejuures üks aeglasemini digitaliseeruvaid. Hetkel on maailm neljanda tööstusrevolutsiooni faasis, mis peaks tähendama, et inimesed tootmisprotsessis ei osale. Küll on aga tüüpiline ka tänapäeval, et tootmise korraldamine inseneride ja tootjate vahel on aeganõudev käsitsi toimetamine, mis kätkeb endas korduvat telefonikõnede tegemist ja edasi-tagasi meilide põrgatamist. Kõik see röövib aega, mille saaks hoopis rakendada kuskile mujale, näiteks toote- või äriarendusse. See on midagi, millega on kokku puutunud iga insener ja tootmisettevõte, olenemata nende suurusest ja valdkonnast. Nii ka Renee.

“Allhankeprotsess oli meie jaoks peavalu – täiesti tavaline oli olukord, et pidin paksemad terased andma ühte kohta ja õhemad teise, painutus veel kolmandasse kohta. Lisaks logistiline pool,” räägib Renee ja rõhutab koostöö olulisust. “Kõike ei pea üksi saama ega tegema. See on mõttetu ajaraiskamine – prototüübid veel, aga seeriatootmine sellisel viisil ei ole mitte mingil juhul mõistlik.”

Tööstusrevolutsiooni osa saab olla igati mõistlike ja tehtavate väikeste sammudega. Renee selgitab, et täielikult tööprotsesse ära automatiseerida või roboteid kasutada ei ole mõistlik ega majanduslikult otstarbekaks. “Me ei tooda selliseid masse, et see ära tasuks,” selgitab ta. Forstmani tooted on disainilt võrdlemisi lihtsad. “Joonestan ise. Kui sa oled mingeid asju tehes kätega juures, siis mõtled ka sellele, kuidas keevitajal või komplekteerijal võib olla seda kokku panna,” räägib Renee. Ta lisab, et tänaseks ei olegi Forstmanil enam detaile, mida on keeruline toota. “Oleme need lihtsustanud või ära jätnud.”

“Täna toimetame nii, et ma modelleerin oma asjad valmis, laadin Fractory platvormile 3D-mudeli üles – vaatan et kõik on ilus ja tore, ning natukese aja pärast tuleb Mikult (Mikk Kimmel, Fractory müügiinsener) kõne, et “kuule poiss – sa oled siin midagi valesti teinud ja kuluefektiivsuse mõttes saaks paremini, kas ma võin siit midagi ära muuta või teha, ja asi läheb töösse. Ja järgmine hetk ongi tehtud ja detailid kohal,” kirjeldab Renee oma tööprotsessi.

Fractory jõudis Reneeni 2018. aastal. “Joosep (Merelaht, Fractory kaasasutaja ja müügijuht) võttis minuga ühendust ja tegelikult nägin esimesest korrast potentsiaali. Siis sain juba Mikuga kontakti ja ta ütles mulle, et lohista failid üles – teeme ja lõikame need ära. Tegime proovitellimused ja süües kasvas isu. Fractory platvorm on ka aastate jooksul arenenud, alguses ta nii võimekas (nagu täna) ei olnud ja saime sealt ainult laserlõikust tellida. “Mõtlesin alguses, et see jääb prototüüpimise tasemele, aga tänaseks on nii, et oleme kasvanud koos,” räägib Renee.

“Kui ka kaaluda endale masinapark osta, siis minu arvutused näitasid, et see ei tasu end ära. Mõistlikum on kasutada platvormi. Nüüd teeme kõik Fractory kaudu, sest see kontseptsioon on geniaalne. Enam lihtsamakas minna ei saa. Me oleme tänaseks oma masinapargist täielikult vabanenud.” Renee lisab, et võib tunduda kallis otsus lõikuse- ja painutusepingid ära hävitada. “Tegelikult parandad läbilaskevõimet,” kirjeldab Renee efektiivsemat tööprotsessi.

“Käsi peseb kätt” teguviis on tööstuses tavapärane – metallitöid tellitakse samalt tegijalt aastakümneid, kuna selline on harjumus ning suhtumine on üksteisest lugupidav ja kvaliteet teada. Kõhklused kasutada platvormi on loomulikud. “Olen ise olnud ka pelglik – tulebki lihtsalt proovida, mitte öelda “ei, ei, ei – mina ei hakka tegema ja kuskile midagi üles laadima; tahan ise teha – meil on oma võrgustik.” Kui platvorm omal käel ära katsetada, siis saabki selle vastuse: ta töötab, ta on kiire, ta on lihtne, ta on kuluefektiivne.”

Renee mõistab skeptilisust. “Hirm, kas tootejoonised varastatakse, on inimlikult arusaadav. Olen isegi kord konkurendiga kohtus käinud ja jäänud kaotajaks – seega hakkasin jooniseid juppideks jaotama.” Renee lisab, et aja jooksul on usaldus kasvanud ja hea koostöö Mikuga on pinged maha võtnud. “Isegi kui keegi joonised kätte saab, siis neil peab ka mõistust olema, et midagi nendega teha. Ja kes kopeerida tahab, kopeerib nagunii.”

Renee kasutab Fractory platvormi juures nii automaatset kui ka manuaalset hinnastamist. “Suuremate koguste puhul teen käsitsi – saadan joonised ja Mikk vaatab üle ning paneb töösse. Seegi käib sups-sups-sups,” lisab Renee ja ütleb, et oma sõbralt tellides ei viitsita vahel nädal aega hinnapakkumist anda.

Kuidas äril läheb?

“Nõudlus on laes ja allhankekoht on tänaseks täiesti kaetud. Probleemiks võib olla näiteks see, et mõni muu detail, mis ei ole Fractory kaudu tellitud, hilineb. Väga keeruline on hetkel tähtaegade arvestada – kui keegi ütleb, et saad millegi 4 nädala pärast, siis ma ei usu seda. Väga suured tegijad on korduvalt alt vedanud, aga hukka ei saa neid mõista – rasked ajad on olnud ja on ees,” kirjeldab Renee. “Eelmine kriis koroonaaja alguses ei puudutanud meid üldse, aga nüüd on olukord muidugi teistsugune. Tarneajad on praegu pikad: kui hinnapäringuid vaadata, siis 10st 7 saame täidetud, mis on väga hästi. Kolm kukub ära,” lisab Renee.

Renee jutustab, et eelmisel aastal oli palju äraütlemisi suurtele edasimüüjatele, eeskätt sellepärast, et neile esitati väga suuri tellimusmahte. “See oli meie jaoks võimatu.” Muidugi mängib siin ka rolli edasimüüjate mõneti küsitav suhtumine – on tavapärane, et väravaposte nihutatakse. “On öeldud, et teeme ära – hakkame tellima miljoneid ühikuid, aga praegu ostame ainult kaks.” Selline äritegevus aga hoiab endas riske, mida väikeettevõtjal ei ole mõistlik võtta.

“Pall on nüüd meie väravas. Täna on reaalne olukord, et me ei jõua piisavalt toota. Küll aga on meie viisaastaku plaan selline, et tahame oma käibe duubeldada. Metsategu on juba kord selline valdkond, et see tegemata ei jää.”

Mida toob ettevõttele tulevik?

Renee lisab, et projekte on käimas palju ja kõigest rääkida veel ei saa. “Ainult seda, et kasvame. Lihtsamate toodetega on nüüdseks väga palju kogemusi ja läheme järgmistele asjadele julgemalt vastu,” räägib ta. Just hiljuti kolis ettevõte suuremale pinnale, mis oli suur investeering. “Seda kõike ainult tänu sellele, et meilt on võetud koormus ära. Kui me oleks kogu selle aja ise detaile lõiganud ja painutanud, ei usu, et me täna siin oleks. Praegu oleme kaks sammu vahele jätnud – selleks, et astuda üks suur samm,” võtab Renee teema kokku.

“Meie ehitame oma tootmist põhimõtteliselt Fractoryga. Oleme niivõrd põimunud,” räägib Renee ja kiirustab tagasi tootmise juurde.

Fractory on pilvepõhine platvorm, mis toob kokku tellijad ehk insenerid ning tellimuse täitjad ehk tootjad. Veebipõhine tarkvara võimaldab tootmisjoonised laadida, mille järel tehakse automaatne hinnastus ning antakse detailide valmimiskuupäev. Kui pakkumine peaks sobima, saab platvormi kaudu tellimuse sisse anda ning jääda vaid ootama transpordi saabumist soovitud sihtkohta.

Fractory võimaldab täna teenustena metalli laserlõikust, CNC-töötlust, metalli painutust ning pinnatöötlust, plasma-, vesi-, gaasilõikust ning toru laserlõikust. Ettevõte opereerib täna Eestis, Soomes, Rootsis ja Suurbritannias, mis annab rahvusvahelistele ettevõtetele võimaluse skaleerida ka enda lokaalset tootmist.